Küsimused ja vastused gestatsioonidiabeedi kohta

Gestatsioonidiabeet on üks diabeedivorm, mis võib esineda rasedatel. See tähendab seda, et emal on suur veresuhkrusisaldus, mis võib olla põhjustatud insuliini ebaadekvaatsest tootmisest. Insuliin on hormoon, mida toodab pankreas. Insuliini peamine ülesanne on vähendada organismis veresuhkrusisaldust. See teeb rakud nii-öelda lukust lahti, et suhkur saaks neisse siseneda. Insuliini puudus või vähenenud tundlikkus insuliini suhtes viib selleni, et suhkur ei pääse rakkudesse, mistõttu see jääb verre ja veresuhkrusisaldus suureneb. Raseduse ajal muutub naise organism üha rohkem insuliini suhtes tundlikuks. Põhjuseks on osalt hormonaalsed muutused platsentas. Enamikul juhtudel toodetakse pankrease vähese tundlikkuse tõttu rohkem insuliini, et vere glükoosisisaldust normaalsena hoida. Kuid mõnel rasedal ei suuda pankreas kohaneda insuliini tootmise suurema nõudlusega. Seejärel areneb välja gestatsioonidiabeet. Allpool leiate vastused küsimustele gestatsioonidiabeedi levimuse kohta, miks see mõnedel emadel tekib, keda see mõjutab, millised on äratuntavad sümptomid, kuidas diagnoos pannakse, riskid, mõju sündimata lapsele, kuidas haigust vältida ja ravida.

Kui tavaline on gestatsioonidiabeet?

Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tehtud mitmed uuringud näitavad, et gestatsioonidiabeet tekib kolmel kuni viiel protsendil kõikidest rasedatest. Rootsis on need arvud väiksemad – alla kolme protsendi –, kuid gestatsioonidiabeedi hindamise uued kriteeriumid võivad seda arvu kaks kuni kolm korda suurendada. Tulemuseks on see, et rohkem inimesi võib saada ravi, mis vähendab suurenenud veresuhkrusisalduse negatiivseid mõjusid emale ja lapsele.

Mis põhjustab gestatsioonidiabeeti?

Pankrease toodetav insuliin vähendab vere suhkrusisaldust. Kui teie organism ei suuda toota piisavalt insuliini, olete gestatsioonidiabeedi tekkimise riskirühmas. Raseduse aja, eriti teisel ja kolmandal trimestril, esineb vähenenud tundlikkus insuliini suhtes, mis on peamiselt põhjustatud platsentas toodetud hormoonide tõttu. See tähendab, et pankreas peab omakorda suurendama insuliini tootmist, et kompenseerida suurenenud insuliinivajadust. Kui pankreas ei suuda insuliini tootmist suurendada, suureneb veresuhkrusisaldus ja areneb gestatsioonidiabeet.

Kes kannatavad gestatsioonidiabeedi all?

Mitmed tegurid panustavad sellele, miks mõnedel naistel on suurem risk gestatsioonidiabeedi arenguks:

  • diabeet perekonnas,
  • gestatsioonidiabeedi esinemine eelnevate raseduste ajal,
  • eelneva rasedusega seotud tüsistused, nagu laps oli sünnitusel suur või tuli teha keisrilõige,
  • ülekaal,
  • ema kõrge vanus, üle 35 aasta,
  • mitmed eelnevad rasedused,
  • rahvus,
  • hüpertensioon,
  • D-vitamiini puudus.

Teooriaid, miks mõnedel naistel on haiguse tekkerisk suurem, on mitmeid ja seda riskiteguritest sõltumata.

Kuidas ma saan teada, kas mul on gestatsioonidiabeet?

Tavaliselt on gestatsioonidiabeeti raske märgata, sest haigusel puuduvad ilmselged sümptomid. Need, mis esinevad, on tavaliselt kerged ega ole eluohtlikud.
Mõned sagedasemad sümptomid on:

  • suurenenud janu,
  • tihe urineerimine ja suures koguses,
  • suurenenud isu,
  • väsimus ja nõrkus,
  • tihedad infektsioonid,
  • iiveldus ja oksendamine.

Kuidas diagnoositakse gestatsioonidiabeeti?

Kuna haigusel esineb harva selgeid sümptomeid, leitakse gestatsioonidiabeet peaaegu alati sünnitusmajas võetud proovide kaudu. Kui te registreerite ennast sünnituskliinikusse, võetakse teilt vereproov veresuhkrusisalduse mõõtmiseks. Kui proovitulemused on normi piires, kontrollitakse veresuhkrut vaid mõnel korral raseduse jooksul. Kontrollimiste tihedus sõltub sellest, kus te elate. Kui vereproov näitab suurenenud veresuhkrusisaldust, siis see nimetatakse glükoositaluvuseks.

Glükoositaluvus tähendab seda, et te ei tohi kaheksa tundi enne järgmist vereproovi midagi süüa. Veresuhkrut mõõdetakse uuesti umbes kaheksa tundi pärast viimast söögikorda ja seda nimetatakse paastuglükoosiks. Seejärel peate jooma suhkrulahust, mis sisaldab vett ja glükoosi. Järgneva kahe tunni jooksul mõõdetakse glükoosisisaldust veres kaks korda. Meditsiinikirjanduses nimetatakse pärast sööki mõõdetud veresuhkrusisaldust postprandiaalseks veresuhkruks.

Kui veresuhkrusisaldus on kasutatud kriteeriumide kohaselt üle normi, siis diagnoositakse gestatsioonidiabeet.

Mis on gestatsioonidiabeedi riskid?

Gestatsioonidiabeediga kaasnevad mitmed riskid nii teile emana kui ka lootele.

  • Suured looted. Kui teil on suur veresuhkrusisaldus, siis suureneb ka loote veresuhkrusisaldus, sest glükoosi transporditakse lootesse läbi platsenta. Seejärel suurendab loode omaenda insuliini tootmist, et suurenenud veresuhkrusisaldusega toime tulla. Võib öelda, et laps saab liiga energeetilise toitelahuse. See võib viia selleni, et laps kasvab väga kiiresti ja võtab liiga palju kaalus juurde. Sünnitusel võivad tekkida tüsistused.
  • Preeklampsia. Gestatsioonidiabeet võib emal põhjustada preeklampsiat, mis võib olla eluohtlik nii emale kui ka lootele.
  • Enneaegne sünd. Gestatsioonidiabeet suurendab enneaegse sünni ja sellega seotud tüsistuste tekkeriski, sealhulgas lapse vajadust hingamistoetuse järele seni, kuni kopsud on võimelised iseseisvalt funktsioneerima.
  • Väike veresuhkrusisaldus. Vastsündinutel, kelle emadel on suurenenud veresuhkrusisaldus, võib pärast sündi veresuhkrusisaldus väheneda, sest nende insuliini tootmine võib olla ebatavaliselt suur (vastusena ema suurele veresuhkrusisaldusele, mida loode emaga jagab). Ravimata juhtudel võib see viia krambihoogude ja teiste tüsistuste tekkeni vastsündinul.
  • Diabeedi risk. Emadel, kellel on olnud gestatsioonidiabeet, võib suureneda oht haigestuda 2. tüübi diabeeti, võrreldes nende emadega, kellel ei olnud gestatsioonidiabeeti. Seetõttu on lapsel suurem oht diabeedi arenguks ja hilisemas elus ülekaaluliseks muutumiseks.

Kuidas mõjutab gestatsioonidiabeet minu kõhus olevat last?

Enamikku looteid ei mõjuta ema gestatsioonidiabeet tõsiselt. Suur veresuhkrusisaldus esimese trimestri ajal suurendab loote sünnidefektide riski. Põhjuseks on harva gestatsioonidiabeet, seda tekitab tihedamini last ootava ema diabeet enne rasedust. Kui veresuhkrusisaldus suureneb raseduse viimasel trimestril, siis võib laps kasvada ebanormaalselt, mis suurendab omakorda tüsistuste riski sünnitusel.

Mis juhtub siis, kui mul on olnud gestatsioonidiabeet?

Risk suureneb märgatavalt, mis teie jaoks tähendab, et juba raseduse varajases staadiumis peate otsima abi spetsiaalsest sünnituskliinikust. Nende juurde saate saatekirja tavalisest raseduse jälgimise kliinikust.

Kuidas saan gestatsioonidiabeeti vältida?

Enamik inimestest väldib gestatsioonidiabeedi arengut. Mõnel on selle arenguks suurem risk kui teistel, vaadake riskitegureid ja neid, kes nende all kannatavad, siit. Kui tahate olla eriti ettevaatlik sellele vaatamata, kas riskitegurid teie puhul kehtivad või mitte, siis peaksite vältima ülekaalulisust, toituma tervislikult ja liikuma regulaarselt. Üks meetod, mis aitab teil veresuhkrut kontrolli all hoida ja seeläbi gestatsioonidiabeedi riski vähendada, on meditsiiniline toitumisteraapia, mille kohta saate rohkem lugeda siit.

Milline on gestatsioonidiabeedi ravi?

Kui läbisite ämmaemanda tehtud glükoositaluvuse uuringu ja see näitab et teil on gestatsioonidiabeet, siis esimene raviaste sisaldab soovitusi muuta oma toitumisharjumusi ja rohkem liikuda, mis aitab veresuhkrusisaldust normaalseks viia.
Üldised soovitused on järgmised.

  • Sööge väiksemates kogustes, kuid jagage rohkem söömiskordi võrdselt kogu päeva peale.
  • Toit peab olema kiudaine- ja köögiviljarikas ning sisaldama vähe süsivesikuid.
  • Liikuge iga päev, minge näiteks pikkadele jalutuskäikudele.

Paluge toitumisnõustaja abi. Kui toitumise muutmine ja liikumine ei ole piisavad veresuhkrusisalduse vähendamiseks, on vaja diabeedivastast ravi, põhiliselt insuliiniga.

Meditsiinilise toitumisteraapia abil on võimalik veresuhkrusisaldust vähendada ka insuliini abita. Rohkem saate Preload® Balance’i tootmisest lugeda siit.

Mida tuleb teha, kui rasedus on läbi?

Enamikul inimestest, kellel oli gestatsioonidiabeet, normaliseerub veresuhkrusisaldus loomulikul viisil pärast lapse sündi, mis tähendab, et suure veresuhkrusisaldusega seotud probleemid kaovad pärast lapse sündi. Küll aga on suurenenud risk 2. tüübi diabeedi tekkeks hilisemas elus. 2. tüübi diabeedi arenemise riski saate vähendada, hoidudes ülekaalulisusest, süües tervislikku toitu ja tehes trenni. Preload® Balance’i võib võtta ka pärast rasedust küllastustunde ja kauakestva energiat saavutamiseks ning magusaisu vähendamiseks.

Korraldatud uuringud

Indevexi võrgustik hõlmab nüüd edukalt rasedusaegse ja gestatsioonidiabeedi meditsiinilise toitumisteraapia ekspertide rühma, kus keskendutakse teadmiste hankimisele enda ja teiste teadustööde abil ning ka avalikus arutelus osalemisele, et tõstatada küsimusi naiste ja laste tervise kohta.

Preload® Balance

Preload® Balance põhineb meditsiinilisel toitumisteraapial ja on ravi, mis on välja töötatud veresuhkru stabiliseerimiseks lihtsal viisil. See meetod on alus meie esimesele tootele, sisaldades ainult looduslikke toitaineid, nagu herned, munad, kibuvits ja suhkrupeedi kiudained.

Meie toote nimi on Preload® Balance ja seda tuleb juua 30 minutit enne sööki (hommikusöök, lõuna, õhtusöök), et suurendada küllastustunnet ja vähendada magusaisu.

Seda müüakse eraldi pakkides. Iga pakk sisaldab 235 ml jooki ja on viie erineva maitsega: mustikas, kibuvits, õun/kaneel, tomat ja kohv. Preload® Balance’i töötas välja Rootsi biotehnika ettevõte Indevex.

Indevexi ettevõttest

Indevex on Rootsi biotehnika firma, mis asutati aastal 2001. 2006. aastast alates oleme uurinud ja arendanud tooteid ning ravivõimalusi 2. tüübi diabeedi raviks ning alates 2014. aastast on meie uuringu- ja arendusmeeskonnad keskendunud gestatsiooniaegsele diabetes mellitus’ele (GDM), mis on rasedusaegne diabeet. Me püüame ennetada ja ka tagasi pöörata GDM-i negatiivseid mõjusid.

Rohkem Indevexi ettevõttest.