Meditsiiniline toitumisteraapia
Meditsiiniline toitumisteraapia (inglise keeles Medical Nutrition Therapy, MNT) on uut tüüpi ravimeetod. Selle keskseks ideeks on hoida ära haiguste tekkimist ja takistada haiguste süvenemist, varustades keha ravimite asemel spetsiaalsete toitainetega. Antud teraapia on Rootsi ja teiste riikide teadlaste poolt teostatud ning rohkem kui kümme aastat väldanud teadusuuringute tulemus.
Meditsiinilise toitumisteraapia alusel oleme välja töötanud ravimeetodi Preload® Balance, mille eesmärgiks on veresuhkru taseme lihtne tasakaalus hoidmine. Looduslike toitainete kontsentraadi tarbimine stimuleerib keha hormonaalse tasakaalu saavutamist. Nii on keha ette valmistatud söögikorra käigus toimuvaks veresuhkru taseme tõusuks, tasakaalustades sellega kaasnevat reaktsiooni. Seega pole vaja keha insuliinitaseme kohandamiseks varasemaga võrreldavas koguses ravimeid tarbida.
Nälja- ja täiskõhutunne on inimese organismi põhiprotsessid. Näljatunne juhib teadvust suunama meid toitu otsima ja sööma. Täiskõhutunne annab märku, et keha on saanud piisavalt toitu ja energiat. Täiskõhutunne on kahesugune: esiteks söögikorra ajal tekkiv kohene küllastustunne ja teiseks kahe söögikorra vahel saabuv täiskõhutunne. Oluline on teada mõlemat protsessi, mõistmaks meditsiinilise toitumisteraapia positiivset mõju toitumisele.
Esimene protsess, mis kontrollib küllastustunde tekkimist, on kõhu täis saamise aisting. Söömise käigus magu laieneb ja kesknärvisüsteemile saadetakse signaale, et kõht hakkab täis saama. Kiudained, valgud ja rasvad aeglustavad mao tühjenemise kiirust, mis pikendab täiskõhutunnet ja ühtlustab veresuhkru taset. Vedelad toiduained (nt karastusjoogid) põhjustavad mao kiiremat tühjenemist ja täidavad kõhtu vähem kui sama energiahulka sisaldav tahke toit.
Teine küllastustunde tekkimisega seotud protsess on mitmete hormoonide stimuleerimine toidu mõjul. Hormoonid mõjutavad meie teadlikku toidu tarbimise viisi. Hormoonid avaldavad mõju ka keerukatele füsioloogilistele süsteemidele, mis toitu kehas töötlevad ning toitaineid organitesse ja kudedesse transpordivad ja laiali jagavad.
Söögiisu soodustav hormoon greliin kontrollib näljatunde ning hormoon leptiin täiskõhutunde tekkimist. Greliini toodetakse maos. Pärast söömist greliinitase langeb. Leptiin moodustub rasvkoes ja vabastatakse sealt verre.
Kui toit jõuab pärast mao läbimist kaksteistsõrmikusse, eritatakse verre mitmeid hormoone, mis saadavad aju söögiisu reguleerivale keskusele signaali küllastustunde tekkimise kohta. Söömise käigus hakkab kõhunääre tootma insuliini. Insuliin kontrollib veresuhkru taset ja mõjutab söögiisu. Kui täiskõhutunde hormoonide kontsentratsioon veres suureneb, saab keha signaali, et söögi tarbimist tuleb vähendada.
Töötades välja õige toitainete koostisega toiduaineid ja eineid on võimalik keha loomulikke täiskõhutunde signaale mõjutada. Nii saab vältida liigse toidukoguse või valede toitainete (nt kiiresti imenduvate süsivesikute) tarbimist. Ülal kirjeldatud printsiip on ravimeetodi Preload® Balance aluseks. Selle meetodi järgi valmistatud toodete toimimise kohta saate täpsemalt lugeda siit.